Kevad toob KutshiMutshisse hulgaliselt uusi kleite. Meie riidevaramu on sealjuures täienenud ka nutikalt redisainitud ja naiselike kleitide näol HapaDesign’lt. Selle puhul teemegi põgusalt juttu HapaDesign’i loojaga. 
Kuidas sündis HapaDesign, kuidas sa seda kirjeldaksid kolme sõnaga ning kellele see on suunatud?
HapaDesign sündis soovist oma loomiskirge kuidagi välja elada ja seeläbi ka teisi inspireerida vanas uut nägema. Ma armastasin juba lapsena vanaema juures kappides tuuseldada, riideid selga proovida ja sobitada. Hilisteismelisena hakkasin rohkem teadvustama keskkondlikke probleeme ja moetööstuse rolli nendes. Nii saidki kokku armastus ilusate riiete ja õmblemise vastu ning keskkonnateadlik mõtlemine. Kolm kõige olulisemat märksõna minu loomingu juures on säästlikkus, leidlikkus ja naiselikkus. HapaDesign on suunatud neiule, kes armastab end läbi oma riietuse väljendada, hoolib keskkonnast, hindab kvaliteeti ja ajatut stiili.
Kujundades ümber vanu riideid uuteks, kui oluline on sinu jaoks säilitada riiete juures nende algsele ajastule iseloomulik hõng?
Enamasti käivad minu kääride alt läbi viimase 20 aasta jooksul toodetud riided, nii et ajastutruudusele ei pea ma seejuures mõtlema. Üldiselt aga leian, et redisain ei pea alati tähendama totaalset ümbertöötlust. Mulle meeldib teha minimaalseid muutusi, mis annavad maksimaalse tulemuse.
Kas vahel oled leidnud mõne vana riideeseme, millesse sa piltlikult öeldes ei ole raatsinud kääre sisse lüüa?
Eks selliseid leide tuleb ikka ette. Näiteks seisab mu kapis üks second handist ostetud kleit, mis ilmselt pärit 60ndatest. See on mulle umbes 5 numbrit suur, aga nii ilus ja korralikult õmmeldud, et ma ei ole siiani raatsinud teda lõhkuda. Sama lugu on mõne erilist hetke tähistava kleidiga (nt ema ülikooli lõpukleit või pulmakleit). Emotsionaalse väärtusega riided on rohkem nagu mälestusesemed, mida aeg-ajalt kapist välja võtta ja lihtsalt vaadata.
Sinu loomingus hakkavad silma tütarlapselikud kleidikesed, kust kohast ammutad nende jaoks inspiratsiooni ning ehk on sul ka moeajaloost mõni periood, millest sa armastad eeskuju võtta?
Minu kõige suuremaks inspiratsiooniallikaks on riided ise. Mõni rõivas ütleb mulle kohe, mis temast peab saama, idee tuleb esimesest silmapilgust. Teine aga istub mitu aastat kapinurgas, võtan teda ikka ja jälle välja, aga ideesädet ei tule. Kõige rohkem meeldivad mulle eelmise sajandi alguse ja 50ndate 60ndate naiselik väljapeetus ja kurvikad siluetid. Eks sellest ka minu kleidilembus.
Oskad sa õpetada lugejale mõne nipi, kuidas mõnele kapis seisvale kleidile väikese vaevaga värskust ja sära juurde anda?
Mõnikord piisab väga väikesest muutusest. Kes õmblemisega rohkem sina peal on, võib mõelda kleidi pikkuse lühendamisele, varrukate eemaldamisele, kaeluse kuju muutmisele. Kes suuremat õmblustööd ette võtta ei taha, võib mängida lisanditega. Võib-olla pitsiriba kleidi alläärde või kaelusesse, pitsaplikatsioon selja peale. Kes eriti julged on, võivad eksperimenteerida värvimisega. Pista näiteks ühevärvilise kleidi saba riidevärvi sisse ja pane siis kleit värvitud saba pidi rippuma. Või kägarda kokku, seo kinni ja pista värvi või valgendi sisse. Mõlemad annavad väga huvitava ja moodsa tulemuse.
HapaDesign’i kohta rohkem informatsiooni leiab siit:
www.hapaeco.blogspot.com
https://www.facebook.com/pages/HapaDesign/280323308668195